Varakristlik kunst

 Rooma ida osas tekkis uus usund- ristiusk e. kristlus. Ristiusus kuulutati, et Jumala ees on kõik võrdsed. Seda mõtet ei toetanud aga Rooma valitsejatele, kuna nad kartsid orjade ülestõusu. Algas kristlaste tagakius. Ajapikku muutus ristusu põhiväärtuseks alandlikkus ja sõnakuulelikkus. See oli sobilik ka valitsejatele ja 313. a  kuulutati see legaalseks. Tänu vallutustele levis ristiusk ka mujal.
Kaja Murd 2010

KUNST:
 Ristiusuga tekkis varakristlik kunst. See sarnaneb Rooma kunstile, kuid on sisult täiesti erinev.

 Kuna kristlus oli keelatud siis kokkutulekuteks kasutati katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või kaevatud käigud. Seintes uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Maalid meenutasid Rooma seinamaale, kuid omasid vaid kristlastele arusaadavat sisu.

orant

 Kirikute ehitamise eeskujuks võeti basiilika. Kaartega ühendatud sambad jagasid kiriku kolmeks lööviks, keskmine kõrgem ja laiem.Kirik ehitati alati läänest itta.

 Hoone sisemust kunistasid seinamaalid ja mosaiigid. Kujutati Piibli tegelasi.
Kaja Murd 2010

Püha Peetruse basiilika

Püha Peetruse basiilika sisevaade

Hakati ehitama ka tsentraalse põhiplaaniga haua- ja ristimiskabeleid.

Santa Constanza

hauakabeli interjöör

Reljeefkunstiga kaunisati sarkofaage.

Junius Bassuse sarkofaag

Kirjutati pühakirju mida kaunistati miniartuurmaalidega.
Marju Liidja 2005

KASUTATUD KIRJANDUS:
Kaja Murd, varakristlik kunst http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/8varakristlik-kunst-2996370#btnNext

Marju Liidja, varakristlik kunst http://web.zone.ee/marjukodukas2/Varakristlikkunst.pdf