Vana-Kreeka kunst

 Sai alguse ligikaudu 1200 e.Kr. kui Kreeka teritooriumile tungisid dooria hõimud. Kreeka kunst jaotatakse kolme ajajärku- arhailine (600-480 e.m.a), klassikaline (480-323 e.m.a) ja hellenistlik (323-30 e.m.a)
 Arhailine ajastu- kreeklased lõid tagasi pärslaste kallaletungi ja hakkasid rohkem kunstiga tegelema.
 Klassikaline ajastu- suurejoonelised ehitustööd Ateenas
 Hellenistlik ajastu- Kreeka kultuur segunes Idamaade kultuuriga. Teaduse arengu hiilgeaeg.
Tiiu Randmann-Mihkla

ARHITEKTUUR:
 Tähtsaimateks ehitisteks olid templid. Need ehitati marmorist. Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju. Hoonet ümbritsesid kas ühes või kahes reas sambad.

Parthenoni tempel
 Samba ehitused jagunevad kolmeks stiiliks:
Dooria- raskepärane ja kohmakas. Puudub baas, tüvi on kaetud kannelüüridega ja kapiteel on kaunistusteta.

Joonia- kerge ja elegantne. Tüvi on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteel meenutab oinasarvi.

Korintos- dekoratiivne. Kapiteel on suurem ja kaetud akantuse lehe motiividega.

Piia Kirsiväe, 2009
SKULPTUUR:
 Peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Kujutati peamiselt alasti inimest. Skulptuur oli üsna primitiivne ja kohmakas. Poosid olid ebaloomulikud ja Egiptuse kunsti mõjudega. Iseloomulikud jooned on sirge, tardunud seisak ja vastu külge surutud käed.

Kuros
 Klassikalisel perioodil muutusid figuurid vabamaks, näoilmed tõsisemateks ja vabamateks. Kujutatkse sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid. Kuulsamateks skulptoriteks on Polykleitos, Myron ja Praxiteles.

Kettaheitja                                                          Hermes dionysosega
  Hellenistlikul perioodil muutusid figuurid suuremõõtmelisemateks, poosid keerukamateks ja dramaatilisemateks. Teosed emotsionaalsemateks.


Laokooni grupp
Piia Kirsimäe. 2009
MAALIKUNST:
 Põhiliselt esines vaasimaalina.
 Erinevad vaasid:
Amfora- kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, kasutati õli, veini, vee, teravilja säilitamiseks ja transportimiseks
.
Hüdria- kolme sangaga veekandmisnõu.

Krateer- suur kahe sangaga maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, selles segati veini.

 Vaasimaalide stiilid: 
Mustafiguuriline vaasimaal- pilt maaliti musta värviga heledale savinõule.

Punasefiguuriline vaasimaal- tasapind värviti mustaks, kujutised jäid punaseks.

Pia Kirsimäe. 2009

KASUTATUD KIRJANDUS:
Pia Kirsimäe, 2009 Vana-Kreeka kunst http://www.slideshare.net/piiak/vana-kreeka-kunst
Tiiu Randmann-Mihkla Kunstiajalugu http://kunstiabi.weebly.com/