Bütsantsikunst

 395. aastal lagunes Rooma kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma. Ida-Roomat hakati kutsuma Bütsantsiks. Bütsantlaased kutsusid end roomlasteks, küll aga rääkisid kreeka keeles.
Kaja Russ, 2010

KUNST:
 Säilitati ja arendati kreeka kunsti. Mõjutusi tuli ka Idamaadelt. Sai omaseks "büstantslik toredus". Ilmaliku kunsti kõrvat levis ka kreeka katolikukiriku kunst.
Kaja Russ, 2010
 Kuulsaim büstantsi ehitusmälestis: Hagia Sophia kirik-esmakordselt ühendatud basiilika ja kuppelehitis. Kupliga kaetud nelinurkne ruum (vikklite abil- sfääriline kolmnurk), kaunistatud mosaiikidega. Minaretid lisati juurde hiljem (türklaste ajal). 
Marju Liidja, 2005

Hagia Sophia kirik

Hagia Sophia kiriku interjöör

Deésis (eestpalve)- mosaiik

 Samuti on kuulus omapärase ehitusega San Vitale kirik Itaalias. Kirik on kaheksanurkne.
Marju Liidja, 2005

 Bütsantsi kirikute põhiplaanis armastati kupleid. Levinud oli ristkuppelkirik, mille põhiplaan meenutab kreeka risti.
Kaja Russ, 2010
 Maalide ja mosaiikide paiguatmiseks kirikuseinale oli väljatöödeldud kindel plaan. Inimfiguurid olid karmiilmelised ja pikaks venitatud. Värvidest olid levinumad lilla, must ja kuld.
Kaja Russ, 2010
 Maalikunst oli levinud kirikute seinamaalide ja raamatute miniatuuridel. Maaliti pühapilte- ikoone, kujunesid karmid reeglid mida ja kuidas tuleb kujutada.
Kaja Russ, 2010

Vladimiri Jumalaema

  Sambakapiteele kaunistasid reljeefsed taimemustrid ja loomakujutised.
  Levinu ei olnud skulptuur, selle asemel kaunistati raamatute kaasi ja käsitööesemeid väärismaterjalidega. 
Kaja Russ, 2010

KASUTATUD KIRJANDUS:
 Kaja Ruu, 2010, http://www.slideshare.net/Ximymra/butsantsi-kunst
 Marju Liidja.2005 http://web.zone.ee/marjukodukas4/Bytsantsikunst.pdf
https://docs.google.com/presentation/d/18w3CGlBrhd1P6GxWcNS-oBNb_ClN7bA01L3x39p6954/present#slide=id.p25