Vana-Rooma kunst

  Umbes I aastatuhandel e.Kr. ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks.Nad valutasid ümbruskonnas asuvaid alasid ja lõpuks kuulus sellele hiigelriigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Palju kultuuri on üle võetud vallutatud aladelt. Roomlased võtsid üle müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Rooma riigi võim nõrgenes ajapikku rõhutud rahvaste ja orjade ülestõusude tõttu. 5.saj. lagunes Rooma riik põhja poolt tulnud võõraste rahvaste rünnakute tõttu.
Tiiu Randmann-Mihkla 

ARHITEKTUUR: 
 Tänu lubjamördi kasutusele võtmise arenes kaarte, võlvide ja kuplite kasutus. 
 Rooma tempel sarnanes Kreeka templiga, kuid oli kõrgemal alusel. Sambad olid tihti müüri külge liidetud poolsambad või pilastrid. 

 Antiikaja suurimaks kuppel ehitiseks oli Rooma tempel Panteon. Peamiseks valgus allikaks on tipus olev ava oculus. Kerakuju seostub Rooma kosmoloogiaga- taevavõlv ja selle keskel asuv päike. Kuplit katab kasettlagi. 

 




























 Ilmalike hoonete tähtsus ja ehituskunsti tähtsus suurenes. Tähtsa olid: kohtupaleed, amfiteatrid, villad, termid, triumfikaared, tee- ja sillaehitused. 
 Teid sillutati ja kruusatati. Mõningad neist on säilinud ja kasutusel tänaseni.

Via Domitia

Via Appia

 Kaarkonstruktsioonid võimalasid ehitada kivist sildu. 

Alcantara Tajo

  Linnade veega varustamiseks ehitati akvedukte. Rooma linnavarustasid 14 akvedukti. 

Pont du Gard

 Meelelahutus üritused nagu gladiaatorite võitlused, merelahingud ja kiskjate ajujahid toimusid amfiteatrites-
trepiastmetena tõusvad istmeread ümber areeni.

Colosseum

 Poliitilise ja kultuurielu keskusteks olid foorumid (turuplats).

Forum Romanum

 Võidukate sõjakäikude, ametisse valimiste austamiseks püstitati teedele triumfikaari.

Constantinuse triumfikaar

 Basiilika- turu või kohtuhoone.
Marju Liidja, 2006

SKULPTUUR:
 Kujutati keisreid ja väejuhte. Eesmärgiks oli tõe- ja isikupära esiletoomine. Arenes portreeplastika ja ajalooline reljeefikunst.
Marju Liidja, 2006

Keiser Augustus

Ara Pacis Augustae- Augustuse rahualtar

Julius Caesar

Keiser Caracalla

Marcus Aureliuse ratsakuju

MAALIKUNST:
 Kasutati mosaiiki, vahamaali ja frescot. Teemad olid antiikmütoloogiast ja olustikust. Maaliti ruumiliselt ja kasutati perspektiivi.
Marju Liidja, 2006

Muumia portree

Pacquiao Proculo abikaasaga

Perseus ja Andromeda

Vergilius muusadega

Kuri koer

Livia villa

KASUTATUD KIRJANDUS:
Tiiu Randmann-Mihkla Kunstiajalugu http://kunstiabi.weebly.com/
Marju Liidja Vana-Rooma kunst http://web.zone.ee/marjukodukas2/VanaRoomakunst.pdf