Etruski kunst

 Etruskid olid muistne rooma-eelne rahvas, kes elas Kesk- ja Põhja-Itaalias  praeguse Toskaana aladel 8-3 saj.e.Kr. Etruskid rääkisid etruski keelt. Nad lõid ka oma kirja. Nad tegelesid meresõidu ja kaubandusega. Riigi rikkused põhinesid maaharimisel ja vase-ning rauamaardlatel. Etruskidel puudus ühine riik. Nende maa koosnes linnriikidest, mida valitsesid kuningad.
Tiiu Randmann-Mihkla

MATMISKUNST:
 Eri tüüpi hauakambreid: kivisesse maapinda raiutud tunnelid, ümmarguste kuplitega hauakünkad, kivist majataolised hauakambrid, mäekülge raiutud kambrid jne.

Toscana

 Hauakambritest moodustusid surnutelinnad (nekropolid) Hauakambrid sisustati elu ruumidena, seinad olid kaetud maalingutega. Seinamaalid (freskod) oli rõõmsameelsed ja Kreeka kunsti mõjudega. Surnute tuhk asetati savist või kivist urnidesse mille kaanel oli kadunute portreed. Tähtsamad inimesed maeti savist või kivist sarkofaagidesse. Kaanel lahkunu kuju pool lamavas asendis.

Terrakota

ARHIDEKTUUR:
 Etruskide linnad olid korrapäraste planeeringutega ja võimsate müüride ning väravatega. Enamik ehitisi valmistati puidust ja pole see tõttu säilinud.
 Etruskide tempel sarnanes Kreeka templiga, kuid oli ruudukujuline. Templis oli 2/3 väikest pühakoda. Templi ees olid dooria stiilile sarnanevad sambad. 

 Etruskide elamutel asusid ruumid ümber aatriumi. 
 Arenenud oli võlvide kasutamine. 


SKULPTUUR:
  Etruskite figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursedki. 

 Etruskid olid osavad pronksi valamises.

KASUTATUD KIRJANDUS:
Tiiu Randmann-Mihkla Kunstiajalugu http://kunstiabi.weebly.com/