Bütsantsikunst

 395. aastal lagunes Rooma kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma. Ida-Roomat hakati kutsuma Bütsantsiks. Bütsantlaased kutsusid end roomlasteks, küll aga rääkisid kreeka keeles.
Kaja Russ, 2010

KUNST:
 Säilitati ja arendati kreeka kunsti. Mõjutusi tuli ka Idamaadelt. Sai omaseks "büstantslik toredus". Ilmaliku kunsti kõrvat levis ka kreeka katolikukiriku kunst.
Kaja Russ, 2010
 Kuulsaim büstantsi ehitusmälestis: Hagia Sophia kirik-esmakordselt ühendatud basiilika ja kuppelehitis. Kupliga kaetud nelinurkne ruum (vikklite abil- sfääriline kolmnurk), kaunistatud mosaiikidega. Minaretid lisati juurde hiljem (türklaste ajal). 
Marju Liidja, 2005

Hagia Sophia kirik

Hagia Sophia kiriku interjöör

Deésis (eestpalve)- mosaiik

 Samuti on kuulus omapärase ehitusega San Vitale kirik Itaalias. Kirik on kaheksanurkne.
Marju Liidja, 2005

 Bütsantsi kirikute põhiplaanis armastati kupleid. Levinud oli ristkuppelkirik, mille põhiplaan meenutab kreeka risti.
Kaja Russ, 2010
 Maalide ja mosaiikide paiguatmiseks kirikuseinale oli väljatöödeldud kindel plaan. Inimfiguurid olid karmiilmelised ja pikaks venitatud. Värvidest olid levinumad lilla, must ja kuld.
Kaja Russ, 2010
 Maalikunst oli levinud kirikute seinamaalide ja raamatute miniatuuridel. Maaliti pühapilte- ikoone, kujunesid karmid reeglid mida ja kuidas tuleb kujutada.
Kaja Russ, 2010

Vladimiri Jumalaema

  Sambakapiteele kaunistasid reljeefsed taimemustrid ja loomakujutised.
  Levinu ei olnud skulptuur, selle asemel kaunistati raamatute kaasi ja käsitööesemeid väärismaterjalidega. 
Kaja Russ, 2010

KASUTATUD KIRJANDUS:
 Kaja Ruu, 2010, http://www.slideshare.net/Ximymra/butsantsi-kunst
 Marju Liidja.2005 http://web.zone.ee/marjukodukas4/Bytsantsikunst.pdf
https://docs.google.com/presentation/d/18w3CGlBrhd1P6GxWcNS-oBNb_ClN7bA01L3x39p6954/present#slide=id.p25

Varakristlik kunst

 Rooma ida osas tekkis uus usund- ristiusk e. kristlus. Ristiusus kuulutati, et Jumala ees on kõik võrdsed. Seda mõtet ei toetanud aga Rooma valitsejatele, kuna nad kartsid orjade ülestõusu. Algas kristlaste tagakius. Ajapikku muutus ristusu põhiväärtuseks alandlikkus ja sõnakuulelikkus. See oli sobilik ka valitsejatele ja 313. a  kuulutati see legaalseks. Tänu vallutustele levis ristiusk ka mujal.
Kaja Murd 2010

KUNST:
 Ristiusuga tekkis varakristlik kunst. See sarnaneb Rooma kunstile, kuid on sisult täiesti erinev.

 Kuna kristlus oli keelatud siis kokkutulekuteks kasutati katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või kaevatud käigud. Seintes uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Maalid meenutasid Rooma seinamaale, kuid omasid vaid kristlastele arusaadavat sisu.

orant

 Kirikute ehitamise eeskujuks võeti basiilika. Kaartega ühendatud sambad jagasid kiriku kolmeks lööviks, keskmine kõrgem ja laiem.Kirik ehitati alati läänest itta.

 Hoone sisemust kunistasid seinamaalid ja mosaiigid. Kujutati Piibli tegelasi.
Kaja Murd 2010

Püha Peetruse basiilika

Püha Peetruse basiilika sisevaade

Hakati ehitama ka tsentraalse põhiplaaniga haua- ja ristimiskabeleid.

Santa Constanza

hauakabeli interjöör

Reljeefkunstiga kaunisati sarkofaage.

Junius Bassuse sarkofaag

Kirjutati pühakirju mida kaunistati miniartuurmaalidega.
Marju Liidja 2005

KASUTATUD KIRJANDUS:
Kaja Murd, varakristlik kunst http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/8varakristlik-kunst-2996370#btnNext

Marju Liidja, varakristlik kunst http://web.zone.ee/marjukodukas2/Varakristlikkunst.pdf

Vana-Rooma kunst

  Umbes I aastatuhandel e.Kr. ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks.Nad valutasid ümbruskonnas asuvaid alasid ja lõpuks kuulus sellele hiigelriigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Palju kultuuri on üle võetud vallutatud aladelt. Roomlased võtsid üle müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Rooma riigi võim nõrgenes ajapikku rõhutud rahvaste ja orjade ülestõusude tõttu. 5.saj. lagunes Rooma riik põhja poolt tulnud võõraste rahvaste rünnakute tõttu.
Tiiu Randmann-Mihkla 

ARHITEKTUUR: 
 Tänu lubjamördi kasutusele võtmise arenes kaarte, võlvide ja kuplite kasutus. 
 Rooma tempel sarnanes Kreeka templiga, kuid oli kõrgemal alusel. Sambad olid tihti müüri külge liidetud poolsambad või pilastrid. 

 Antiikaja suurimaks kuppel ehitiseks oli Rooma tempel Panteon. Peamiseks valgus allikaks on tipus olev ava oculus. Kerakuju seostub Rooma kosmoloogiaga- taevavõlv ja selle keskel asuv päike. Kuplit katab kasettlagi. 

 




























 Ilmalike hoonete tähtsus ja ehituskunsti tähtsus suurenes. Tähtsa olid: kohtupaleed, amfiteatrid, villad, termid, triumfikaared, tee- ja sillaehitused. 
 Teid sillutati ja kruusatati. Mõningad neist on säilinud ja kasutusel tänaseni.

Via Domitia

Via Appia

 Kaarkonstruktsioonid võimalasid ehitada kivist sildu. 

Alcantara Tajo

  Linnade veega varustamiseks ehitati akvedukte. Rooma linnavarustasid 14 akvedukti. 

Pont du Gard

 Meelelahutus üritused nagu gladiaatorite võitlused, merelahingud ja kiskjate ajujahid toimusid amfiteatrites-
trepiastmetena tõusvad istmeread ümber areeni.

Colosseum

 Poliitilise ja kultuurielu keskusteks olid foorumid (turuplats).

Forum Romanum

 Võidukate sõjakäikude, ametisse valimiste austamiseks püstitati teedele triumfikaari.

Constantinuse triumfikaar

 Basiilika- turu või kohtuhoone.
Marju Liidja, 2006

SKULPTUUR:
 Kujutati keisreid ja väejuhte. Eesmärgiks oli tõe- ja isikupära esiletoomine. Arenes portreeplastika ja ajalooline reljeefikunst.
Marju Liidja, 2006

Keiser Augustus

Ara Pacis Augustae- Augustuse rahualtar

Julius Caesar

Keiser Caracalla

Marcus Aureliuse ratsakuju

MAALIKUNST:
 Kasutati mosaiiki, vahamaali ja frescot. Teemad olid antiikmütoloogiast ja olustikust. Maaliti ruumiliselt ja kasutati perspektiivi.
Marju Liidja, 2006

Muumia portree

Pacquiao Proculo abikaasaga

Perseus ja Andromeda

Vergilius muusadega

Kuri koer

Livia villa

KASUTATUD KIRJANDUS:
Tiiu Randmann-Mihkla Kunstiajalugu http://kunstiabi.weebly.com/
Marju Liidja Vana-Rooma kunst http://web.zone.ee/marjukodukas2/VanaRoomakunst.pdf

Etruski kunst

 Etruskid olid muistne rooma-eelne rahvas, kes elas Kesk- ja Põhja-Itaalias  praeguse Toskaana aladel 8-3 saj.e.Kr. Etruskid rääkisid etruski keelt. Nad lõid ka oma kirja. Nad tegelesid meresõidu ja kaubandusega. Riigi rikkused põhinesid maaharimisel ja vase-ning rauamaardlatel. Etruskidel puudus ühine riik. Nende maa koosnes linnriikidest, mida valitsesid kuningad.
Tiiu Randmann-Mihkla

MATMISKUNST:
 Eri tüüpi hauakambreid: kivisesse maapinda raiutud tunnelid, ümmarguste kuplitega hauakünkad, kivist majataolised hauakambrid, mäekülge raiutud kambrid jne.

Toscana

 Hauakambritest moodustusid surnutelinnad (nekropolid) Hauakambrid sisustati elu ruumidena, seinad olid kaetud maalingutega. Seinamaalid (freskod) oli rõõmsameelsed ja Kreeka kunsti mõjudega. Surnute tuhk asetati savist või kivist urnidesse mille kaanel oli kadunute portreed. Tähtsamad inimesed maeti savist või kivist sarkofaagidesse. Kaanel lahkunu kuju pool lamavas asendis.

Terrakota

ARHIDEKTUUR:
 Etruskide linnad olid korrapäraste planeeringutega ja võimsate müüride ning väravatega. Enamik ehitisi valmistati puidust ja pole see tõttu säilinud.
 Etruskide tempel sarnanes Kreeka templiga, kuid oli ruudukujuline. Templis oli 2/3 väikest pühakoda. Templi ees olid dooria stiilile sarnanevad sambad. 

 Etruskide elamutel asusid ruumid ümber aatriumi. 
 Arenenud oli võlvide kasutamine. 


SKULPTUUR:
  Etruskite figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursedki. 

 Etruskid olid osavad pronksi valamises.

KASUTATUD KIRJANDUS:
Tiiu Randmann-Mihkla Kunstiajalugu http://kunstiabi.weebly.com/ 

Vana-Kreeka kunst

 Sai alguse ligikaudu 1200 e.Kr. kui Kreeka teritooriumile tungisid dooria hõimud. Kreeka kunst jaotatakse kolme ajajärku- arhailine (600-480 e.m.a), klassikaline (480-323 e.m.a) ja hellenistlik (323-30 e.m.a)
 Arhailine ajastu- kreeklased lõid tagasi pärslaste kallaletungi ja hakkasid rohkem kunstiga tegelema.
 Klassikaline ajastu- suurejoonelised ehitustööd Ateenas
 Hellenistlik ajastu- Kreeka kultuur segunes Idamaade kultuuriga. Teaduse arengu hiilgeaeg.
Tiiu Randmann-Mihkla

ARHITEKTUUR:
 Tähtsaimateks ehitisteks olid templid. Need ehitati marmorist. Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju. Hoonet ümbritsesid kas ühes või kahes reas sambad.

Parthenoni tempel
 Samba ehitused jagunevad kolmeks stiiliks:
Dooria- raskepärane ja kohmakas. Puudub baas, tüvi on kaetud kannelüüridega ja kapiteel on kaunistusteta.

Joonia- kerge ja elegantne. Tüvi on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteel meenutab oinasarvi.

Korintos- dekoratiivne. Kapiteel on suurem ja kaetud akantuse lehe motiividega.

Piia Kirsiväe, 2009
SKULPTUUR:
 Peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Kujutati peamiselt alasti inimest. Skulptuur oli üsna primitiivne ja kohmakas. Poosid olid ebaloomulikud ja Egiptuse kunsti mõjudega. Iseloomulikud jooned on sirge, tardunud seisak ja vastu külge surutud käed.

Kuros
 Klassikalisel perioodil muutusid figuurid vabamaks, näoilmed tõsisemateks ja vabamateks. Kujutatkse sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid. Kuulsamateks skulptoriteks on Polykleitos, Myron ja Praxiteles.

Kettaheitja                                                          Hermes dionysosega
  Hellenistlikul perioodil muutusid figuurid suuremõõtmelisemateks, poosid keerukamateks ja dramaatilisemateks. Teosed emotsionaalsemateks.


Laokooni grupp
Piia Kirsimäe. 2009
MAALIKUNST:
 Põhiliselt esines vaasimaalina.
 Erinevad vaasid:
Amfora- kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, kasutati õli, veini, vee, teravilja säilitamiseks ja transportimiseks
.
Hüdria- kolme sangaga veekandmisnõu.

Krateer- suur kahe sangaga maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, selles segati veini.

 Vaasimaalide stiilid: 
Mustafiguuriline vaasimaal- pilt maaliti musta värviga heledale savinõule.

Punasefiguuriline vaasimaal- tasapind värviti mustaks, kujutised jäid punaseks.

Pia Kirsimäe. 2009

KASUTATUD KIRJANDUS:
Pia Kirsimäe, 2009 Vana-Kreeka kunst http://www.slideshare.net/piiak/vana-kreeka-kunst
Tiiu Randmann-Mihkla Kunstiajalugu http://kunstiabi.weebly.com/