Romaani kunst

 10. saj. pärinevad esimesed feodaalajastu kunstistiilid e romaani kunst. Ristiusu kiriku rikkus võimaldas uute kirikute ehitust. Romaani stiili nimetatakse ka sakraalseks ehk kiriklikuks.
Tiiu Randmann-Mihkla

ARHITEKTUUR:
 Romaani põhitunnuseks on ümarkaar. Ukse ja akna avad on kaarekujulised. Lage katab silindervõlv. Basiilika täiustati tornidega. Kaks torni läänefassadil kummalgi pool portaali ja kolmas piki- põikhoone ristumisi- e. netise kohal. Lisaks lisati basiilikale kooriruum, seega muutus põhiplaan T- kujulisest ladina risti kujuliseks.
 Reliikviate e. pühakute säilmete säilitamiseks ehitati apsiidi taha kabelitepärg, neid hoiti kaunistatud karbikestes. Et inimesed saaksid neid vaadata ehitati ümber apsiidi kooriümbriskäik. Või hoiti reliikviaid koori all keldris e. krüptis.
 Lööve katsid silindervõlvid. või nede ristumisel ristvõlv. Võlvide kandmiseks ehitati sambad ja mitmenurksed tugisambad e. piilerid.
 Mõnikord kaunistati hoone välissein kaartest ja sammastest madala käiguga e. kääbusgalerii.
Tiiu Randmann-Mihkla

Vèzelay katedraal (silindervõlv)

Notre-Dame-la-Grande (tornid)

kääbusgalerii

Basiilika uus põhiplaan

Pisa toomkirik, paremal viltune kellatorn

SKULPTUUR JA SEINAMAAL:
 Kasutati kirikute kaunistamiseks.
 Skulptuuri kasutati enamasti reljeefina, kujutati Piibli sündmusi. Kasutati sümboleid. Reljeefid olid mõeldu kaugelt vaatamiseks e. polnud väga detailsed. Reljeefe nimetati ka "vaeste Piibliks". Inimeste kujutamises ei olnud tähtis loomutruu jäljendamine vaid sündmuste ja elamuste edasi andmine.

Peaukse reljeef

Inim reljeef

 Maalide eesmärk oli sama mis reljeefidel. Inimesi kujutati tõsistena ja ilma varjudeta.

 Aknaid kaunistati vitraažiga- klaasitükkiest tinaraamistusega pildid. Kujutati samuti Piibli tseene.
Tiiu Randmann-Mihkla

KASUTATUD KIRJANDUS:
 Tiiu Randmann-Mihkla, Keskaja kunst. http://kunstiabi.weebly.com/romaani-kunst.html
 Tiiu Randmann-Mihkla, Romaani kunst. Arhitektuur. http://kunstiabi.weebly.com/romaani-kunst-arhitektuur.html
 Tiiu Randmann-Mihkla, Romaani kunst. Skulptuur ja maalikunst. http://kunstiabi.weebly.com/skulptuur-ja-maalikunst.html

Merovingide ja karolingide kunst

 Rooma vallutati germaani hõimude poolt. Linnad laastati ja peale tungisid uued, sõjakamad hõimud. Tugevaimaks oli Frangi riik. Sealne kunst jaotatakse kaheks: mervingide e. rahvaste rändamis aegne kunst (5-8 saj.). Ja Eelromaani e. karolingide kunst (8-10 saj.).
Marju Liidja, 2005

MEROVINGIDE AEGNE KUNST:
 Tähtasaim oli rahvalooming ja kunstkäsitöö. Juhtivaks kunstiliigiks oli tarbekunst. Esemed kaunistati värviliste põimlevate ornamentidega.
Marju Liidja, 2005

skulptuurkaunistus Unesi püstpalkkirikus

sõlg Sutton hoo laevalt

Osebergi laev, (vikingite ornamentika)

Signatuna puidust nõud

Kloostrites tegeldi raamatukunstiga. Raamatu kirjutati käsitsi ja ilustreeriti initsiaalidega.
Marju Liidja, 2005

Book of Kells (chi-rho kristlaste monogramm)

Book of Durrow

lehekülg Lindisfarne pühakirjast

KAROLINGIDE KUNST:
 Karl Suur võimulolekul sai Frangi riigist suurriik. 
 Kujutavkunst muutub looduslähedasemaks, looma asemel kujutatakse üha rohkem inimest.
Marju Liidja, 2005

Karl Suur

 Uuesti sünnib kiviarhitektuur. Järgitakse antiikseid eeskujusid.
Marju Liidja, 2005

Aacheni lossikabel

Borgundi püstpalkkirik

  Edasi areneb raamatukunst.
Marju Liidja, 2005

Book of kells Jeesus

Lindau evangeelium

Lorchi evangeeliumi kaas (Kristus inglite keskel)

Amrosiuse altari detail

Muiredachi rist (keltidele omane rõngasrist)

KASUTATUD KIRJANDUS:
 Marju Liidja, 2005, Merovingide ja karolingide kunst e. varakeskaegne kunst http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf

Vana-Vene kunst

 Algas 10. saj lõpul kui Kiievi vürst abiellus Bütsantsi printsessiga. Selle tõttu on Vana-Vene kunst tihedalt seotud Bütsantsi kunstiga. Koos ristiusuga võeti üle ka kirikute ehituskunst ja ikoonid. Venemaale tulnud Kreeka kuntsnikud sidusid kohaliku rahvakunsti Bütsantsi kunstiga. Ajapikku sulandus Vene kunsti Itaalia mõjutused.
Kaja Russ 2010 

ARHITEKTUUR:

Sibulkuppel

Sofia katedraal Kiievis

Novgorodi Sofia katedraal

Prokrovi kirik

Telgitaolise katusega puukirik

Kiži puukirikukompleks

Vassili Blažennõi kirik

 Vene kirikud olid omapärase ehitusega, eemaldudes tavapärase basiilika reeglidest. Kiriku sisemikud kaeti külluslikult skulptuurkaunistustega- pühakud, loomad, ornamendid.Skulptuurid sarnanesid keskaeksetele Lääne-Euroopa ja Vana-Armeenia kunstiga. 
 Marju Liidja 2005

Moskva Kremli müür

MAALIKUNST:
 Maal oli rõõmsameelsem kui Büstantsi maal, kuid jätkus ikoonide maalimine. Kasutati punakuldseid toone. Ikoone kasutati jutustavalt.
Kaja Russ, 2010

Apostel Pavel

Neitsi Maarja

Ikonostaas- ikoonidest koosnev pildisein, paigaldati altariruumi ette

 

 

KASUTATU KIRJANDUS:
Kaja Russ, 2010, Vanavene kunst http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/10-vanavene-kunst
Marju Liidja, 2005, Vanavene kunst 9-17. saj. http://web.zone.ee/marjukodukas4/Vanavenekunst.pdf

Bütsantsikunst

 395. aastal lagunes Rooma kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma. Ida-Roomat hakati kutsuma Bütsantsiks. Bütsantlaased kutsusid end roomlasteks, küll aga rääkisid kreeka keeles.
Kaja Russ, 2010

KUNST:
 Säilitati ja arendati kreeka kunsti. Mõjutusi tuli ka Idamaadelt. Sai omaseks "büstantslik toredus". Ilmaliku kunsti kõrvat levis ka kreeka katolikukiriku kunst.
Kaja Russ, 2010
 Kuulsaim büstantsi ehitusmälestis: Hagia Sophia kirik-esmakordselt ühendatud basiilika ja kuppelehitis. Kupliga kaetud nelinurkne ruum (vikklite abil- sfääriline kolmnurk), kaunistatud mosaiikidega. Minaretid lisati juurde hiljem (türklaste ajal). 
Marju Liidja, 2005

Hagia Sophia kirik

Hagia Sophia kiriku interjöör

Deésis (eestpalve)- mosaiik

 Samuti on kuulus omapärase ehitusega San Vitale kirik Itaalias. Kirik on kaheksanurkne.
Marju Liidja, 2005

 Bütsantsi kirikute põhiplaanis armastati kupleid. Levinud oli ristkuppelkirik, mille põhiplaan meenutab kreeka risti.
Kaja Russ, 2010
 Maalide ja mosaiikide paiguatmiseks kirikuseinale oli väljatöödeldud kindel plaan. Inimfiguurid olid karmiilmelised ja pikaks venitatud. Värvidest olid levinumad lilla, must ja kuld.
Kaja Russ, 2010
 Maalikunst oli levinud kirikute seinamaalide ja raamatute miniatuuridel. Maaliti pühapilte- ikoone, kujunesid karmid reeglid mida ja kuidas tuleb kujutada.
Kaja Russ, 2010

Vladimiri Jumalaema

  Sambakapiteele kaunistasid reljeefsed taimemustrid ja loomakujutised.
  Levinu ei olnud skulptuur, selle asemel kaunistati raamatute kaasi ja käsitööesemeid väärismaterjalidega. 
Kaja Russ, 2010

KASUTATUD KIRJANDUS:
 Kaja Ruu, 2010, http://www.slideshare.net/Ximymra/butsantsi-kunst
 Marju Liidja.2005 http://web.zone.ee/marjukodukas4/Bytsantsikunst.pdf
https://docs.google.com/presentation/d/18w3CGlBrhd1P6GxWcNS-oBNb_ClN7bA01L3x39p6954/present#slide=id.p25

Varakristlik kunst

 Rooma ida osas tekkis uus usund- ristiusk e. kristlus. Ristiusus kuulutati, et Jumala ees on kõik võrdsed. Seda mõtet ei toetanud aga Rooma valitsejatele, kuna nad kartsid orjade ülestõusu. Algas kristlaste tagakius. Ajapikku muutus ristusu põhiväärtuseks alandlikkus ja sõnakuulelikkus. See oli sobilik ka valitsejatele ja 313. a  kuulutati see legaalseks. Tänu vallutustele levis ristiusk ka mujal.
Kaja Murd 2010

KUNST:
 Ristiusuga tekkis varakristlik kunst. See sarnaneb Rooma kunstile, kuid on sisult täiesti erinev.

 Kuna kristlus oli keelatud siis kokkutulekuteks kasutati katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või kaevatud käigud. Seintes uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Maalid meenutasid Rooma seinamaale, kuid omasid vaid kristlastele arusaadavat sisu.

orant

 Kirikute ehitamise eeskujuks võeti basiilika. Kaartega ühendatud sambad jagasid kiriku kolmeks lööviks, keskmine kõrgem ja laiem.Kirik ehitati alati läänest itta.

 Hoone sisemust kunistasid seinamaalid ja mosaiigid. Kujutati Piibli tegelasi.
Kaja Murd 2010

Püha Peetruse basiilika

Püha Peetruse basiilika sisevaade

Hakati ehitama ka tsentraalse põhiplaaniga haua- ja ristimiskabeleid.

Santa Constanza

hauakabeli interjöör

Reljeefkunstiga kaunisati sarkofaage.

Junius Bassuse sarkofaag

Kirjutati pühakirju mida kaunistati miniartuurmaalidega.
Marju Liidja 2005

KASUTATUD KIRJANDUS:
Kaja Murd, varakristlik kunst http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/8varakristlik-kunst-2996370#btnNext

Marju Liidja, varakristlik kunst http://web.zone.ee/marjukodukas2/Varakristlikkunst.pdf

Vana-Rooma kunst

  Umbes I aastatuhandel e.Kr. ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks.Nad valutasid ümbruskonnas asuvaid alasid ja lõpuks kuulus sellele hiigelriigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Palju kultuuri on üle võetud vallutatud aladelt. Roomlased võtsid üle müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Rooma riigi võim nõrgenes ajapikku rõhutud rahvaste ja orjade ülestõusude tõttu. 5.saj. lagunes Rooma riik põhja poolt tulnud võõraste rahvaste rünnakute tõttu.
Tiiu Randmann-Mihkla 

ARHITEKTUUR: 
 Tänu lubjamördi kasutusele võtmise arenes kaarte, võlvide ja kuplite kasutus. 
 Rooma tempel sarnanes Kreeka templiga, kuid oli kõrgemal alusel. Sambad olid tihti müüri külge liidetud poolsambad või pilastrid. 

 Antiikaja suurimaks kuppel ehitiseks oli Rooma tempel Panteon. Peamiseks valgus allikaks on tipus olev ava oculus. Kerakuju seostub Rooma kosmoloogiaga- taevavõlv ja selle keskel asuv päike. Kuplit katab kasettlagi. 

 




























 Ilmalike hoonete tähtsus ja ehituskunsti tähtsus suurenes. Tähtsa olid: kohtupaleed, amfiteatrid, villad, termid, triumfikaared, tee- ja sillaehitused. 
 Teid sillutati ja kruusatati. Mõningad neist on säilinud ja kasutusel tänaseni.

Via Domitia

Via Appia

 Kaarkonstruktsioonid võimalasid ehitada kivist sildu. 

Alcantara Tajo

  Linnade veega varustamiseks ehitati akvedukte. Rooma linnavarustasid 14 akvedukti. 

Pont du Gard

 Meelelahutus üritused nagu gladiaatorite võitlused, merelahingud ja kiskjate ajujahid toimusid amfiteatrites-
trepiastmetena tõusvad istmeread ümber areeni.

Colosseum

 Poliitilise ja kultuurielu keskusteks olid foorumid (turuplats).

Forum Romanum

 Võidukate sõjakäikude, ametisse valimiste austamiseks püstitati teedele triumfikaari.

Constantinuse triumfikaar

 Basiilika- turu või kohtuhoone.
Marju Liidja, 2006

SKULPTUUR:
 Kujutati keisreid ja väejuhte. Eesmärgiks oli tõe- ja isikupära esiletoomine. Arenes portreeplastika ja ajalooline reljeefikunst.
Marju Liidja, 2006

Keiser Augustus

Ara Pacis Augustae- Augustuse rahualtar

Julius Caesar

Keiser Caracalla

Marcus Aureliuse ratsakuju

MAALIKUNST:
 Kasutati mosaiiki, vahamaali ja frescot. Teemad olid antiikmütoloogiast ja olustikust. Maaliti ruumiliselt ja kasutati perspektiivi.
Marju Liidja, 2006

Muumia portree

Pacquiao Proculo abikaasaga

Perseus ja Andromeda

Vergilius muusadega

Kuri koer

Livia villa

KASUTATUD KIRJANDUS:
Tiiu Randmann-Mihkla Kunstiajalugu http://kunstiabi.weebly.com/
Marju Liidja Vana-Rooma kunst http://web.zone.ee/marjukodukas2/VanaRoomakunst.pdf