Kunstiajalugu: Gootika

Eel kõige kiriklik kunst. Uue stiiliga kirikute ehitus algas Prantsusmaal ja levis kiiresti üle Lääne-Euroopa. Kirikutest said teisenenud maailmavaate ja kuningavõimu sümbolid.
Tiiu Randmann-Mihkla

ARHITEKTUUR:
Kirikud ehitati ladina risti kujutise põhiplaaniga ja väga kõrged. Kõrgust lisasid saledad tornid läänefassaadil, kitsas haritorn ja väiksemad ehistornid.

Jumalaema katedraal Pariisis

Gooti stiili põhitunnuseks on teravkaar. Teiseks põhitunnuseks on roidvõlvide ( kergemad kui silindervõlv ja võimalik ehitada laiemaid võlve) kasutusele võtt.

Roidvõlvid aga vajasid toetust ja see pärast ehitati väljaspool kirikut tugipiilarid ja ülespoole tugikaared.

Kirikud kaunistati paljude vitraažakendega. Raamistikud valmistati raidkivist, mille ülaosa kaunistati sageli ristikulehe taoliste siiridega.

roosaken

neliksiir

Portaal- läänefassaadil asuv peauks.
Tiiu Randmann-Mihkla

perspektiivportaal

SKULPTUUR:
Enam levinud oli ümarplastika (kujud on vaadeldavad nii eest kui ka külgedelt, kuid on taustaga seotud). Inimest kujutati hingelise ja tundelise olevusena. Nägusid kujutati õndsustundega.

kolm rumalat neitsit, Sakamaal

Üheks armastatuimaks kujutiseks oli Neitsi Maarja lapsega- emaarmastus.

Tiibaltareid kaunistati puuskulptuuridega (hingestatud näod ja rikkalikes voltidega rüüdes).
Tiiu Randmann-Mihkla

MAALIKUNST:
Sündis tahvelmaal, tänu sellele sai võimalikuks maalide transport. Esimesed tehti puutahvlite oeale tiibaltarite jaoks.
Itaalias levis fresko (veel mitte kuivanud krohvile maalitud pilt) (suurte akende pärast ei olnud see just väga levinud, kuid Itaalias olid aknad väiksemad).
Üheks tuntuimaks freskomaalijaks on Giotto (1266-1337). Maalides on sügavust, keha kumeruste edasiandmiseks on kasutatud varje, näod on väljendusrikkad ja liigutused loomulikud.