Egeuse kunst.

KUNST:
 Egeuse kultuur on tihetalt seotud merega, kujunes välja mereline kõrgkultuur. Kuna egeust ei ohustanud välisvõimud polnud vajadust suurte linnade ja kaitse ehitiste jaoks (linnamüürid esinesid mandriosas). Kuigi elati väiksemates kogukondades oli neil siiski ühised kultuur ja tavad. 
 Ehituskunsti tähtsaimaks saavutuseks on suured lossid. Lossid koosnevad paljudest väikestest, eriliikmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel esinduslikud toad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Puidust olid ka allapoole peenenevad sambad. Sambad olid tubade liigendamiseks. Need värviti punaseks, mustaks või kollaseks. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga ja kaunistatud maalitud ornamentide ja piltidega.
 
Knossose lossi varemed

Fresko Knossose lossist "Akrobaatilised mängud härjaga"
 
Mükeene linn.
 
Mükeene Lõvivärav
 

Kujutavas kunstis jäädvustati vabalt ja loomulikult hetkelist muljet. Hoiduti stiliseerimisest ja sümeetriataotlusest. Domineerib mänglev, elav ja maaliline laad.


Jumalanna madudega

 Keraamikale on omased erksad värvid ja dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane.

 Egeuse põhjaosas maeti kaevus- ja kuppelhaudadesse.

Atreuse varakamber

Haudadest on leitud tarbekunsti, maske ja plaadikesi.
 
Agamemnoni surimask

EGEUS:
 3000e.m.a- 12e.m.a. Asus Egesuse meres, mis on osa Vahemerest. Kultuur ja igapäevaelu oli tihedalt seotud merega. 

Kasutatud materjalid ja huvitavad lingid:
http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf
http://www.kunstiharidus.ee/opik.pdf
http://en.wikipedia.org/wiki/Aegean_art
http://www.youtube.com/watch?v=Nl2q0Ovv15E
http://www.youtube.com/watch?v=pZIsDjI6dlY

Egiptuse kunst.

KUNST:
 Kunsti mõjutas uskumus, et pärast surma elab inimese hing edasi  ja mõne aja pärast pöördub kehasse tagasi.
 Et hing saaks kehasse tagasi tulla, tuli see võimalikult hästi säilitada. Selleks palsameeriti surnuid- nendest tehti muumiad ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse. Hauda pandi kaasa luksusesemeid ja teenrite kujukesi. Juhuks kui keha ei peaks säilima, tehti ka surnust  kujukesi kuhu hing saaks tagasitulles asuda.
 Vaaraode igavese elu kinnitamiseks ehitati esialgu kiviplaatidest moodustatud mastabad, hiljem rajati astmetena ülespoole tõusvaid astmikpüramiide.





Dzoseri astmikpüramiid
Kõige muljetavaldamateks ehitisteks olid püramiidid. Nende kivimasside kõik neli külge olid väljastpoolt kaetud ühtlaste lihvitud kiviplaatidega. Püramiidi  sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga. Kui püramiidi ehitati jäeti selle sisse kanalid, mis viisid hauakambrisse. Pärast matuseid nende avad suleti ja maskeeriti hoolikalt. Püramiidi sisemusse viisid ka õhukanalid, mis pidid vajaliku ventilatsiooni tagama. 
 
Giza püramiidid
 Püramiidid ja mastaabid koos moodustasid terveid surnute linnu, neid valvasid inimese pea ja lõvi kehaga sfinksid. Haudade juures asusid templid, nelinurkse põhiplaaniga, väljast müüriga varjatud sammasehitised. Templisse pääses läbi värava- pülooni.
 

 
Luxsori tempel


Horuse tempel
 Kuna püramiidide ehitus nõudis suure rahvahulga aastate pikkust tööd ja kurnas riigi majandust loobuti nende ehitamisest ja vaaraosid hakati matma haudadesse või kaljukoobastesse. 
 Tähtsaks kunstiliigiks oli skulptuur. Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Vaaraosid kujutati alati samasuguses poosis, sama soengu ja näoilmega. Lihtrahva ja loomade skulptuurid on aga hoopis elavamad kuigi teostatud samuti üldistatuna, stiliseerituna.
 
Vaarao oma naisega
 
Nofretete
 
Skulptuur tavakodanikust
 Hoonete seinu ja obeliske kaeti reljeefidega. Inimesi kujutati sama moodi nagu skulptuuriski- egiptuse poosis (jalad, pea ja käed on kujutatud külgvaates, ülakeha ja silm otsevaates). Orje kujutati väiksemana kui ülikuid. Kaugemal asetsevad inimesed paigutati reljeefil ülespoole. Loomad, kalad ja taimed paistavad loomutruumad, samas asetsevad kõik kujutatavad eraldi- ruumi nende ümber pole vajalikuks peetud kujutada.  Reljeefid olid sageli värvilised. Samasugused reeglid kehtisid ka seinamaalis.
 
 
Figuuride vahele paigutati hieroglüüfid- Egiptuse piltkiri. 


Echnatoni valitsemis ajal hakati nimesi kujutati vabamalt, loomulikumalt. Vaaraodele lisati inimlikku maist ilu.

EGIPTUS: 
 4000-332 e.Kr. Egiptus asus kõrbealal kus põllumajandus oli võimalik ainult tänu kunstlikule niisutusele.
Oma asendi tõttu oli Egiptus kaitstud rändrahvaste rünnakute vastu ja seepärast olid sealsed traditsioonid väga tugevad ja püsisid kaua. Riiki valitses vaarao- maapealne jumal. 

Kasutatud materjalid ja huvitavad lingid:
http://kunstiabi.weebly.com/egiptuse-kunst.html
http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/3egiptuse-kunst
http://et.wikipedia.org/wiki/Kunstiajalugu
http://www.youtube.com/watch?v=rOUjDIX37o4
http://www.youtube.com/watch?v=h1s0BI-H5h0
http://en.wikipedia.org/wiki/Art_of_ancient_Egypt

 

Mesopotaamia kunst.

 Mesopotaamia kunst on osa vanimast kõrgkultuurist. Mesopotaamias elasid sumerid kes rajasid linnriike, ehitasid templeid ja leiutasid kiilkirja. 
 Kiilkirjas vajutati kirjamärgid märja savi sisse rootükiga. Savitahvlite suurus sõltus selle kasutamise eesmärgist. Igapäevaseks kasutamiseks mõeldud tahvlid olid väikesed kuni 10 cm pikkused ja väga väikeste märkidega. Neid hoiti koos savist anumas, mille peal oli teksti sisule viitavmärge. Suuremetele kaunistatud savitahvlitele kirjutati seadusi ja pandi kirja tähtsamaid sündmusi. Kiilkiri kujunes umbes aastail 3500–3000 eKr.

Sumerid õppisid laduma võlve ja kaari. Rajati korralikud linnad. Tavaline oli, et iga valitseja lasi endale ehitada oma palee. Paleede seinad olid kaetud reljeefidega. Kujutati õukonnaelu ja lahinguid. Valitsejaid kujutati suurematena ja külgvaates. 

Kuningas Assurbanipal lõvijahil.

  

Ištari värav

Ehitati astmiktempleid e. tsikuraate. Ülemisel astmel asus tempel jumala kujuga. Templid ehitati savitellistest.

 

 

Paabeli torn

 Babüloni rippaiad- neljaastmelised terassid, mille võimsad kiviplatvormid olid kaetud paksu mullakihiga. Seal sai kasvatada isegi suuri puid.

  Oma töö algkirjastati pitsatsilindri jäljega. Pitsatsilinder valmistati kõvemast kivist, millesse süvendati kirjamärke ja pilte. Silindrit veeretati saviplaadil, sellele tekkis reljeefne kujutis, mis hiljem põletati.

 Tegeleti ka skulptuuriga. Enamasti kujutati valitsejaid, jäigad poosid ja hoolikalt välja kraabitud juuksed ja habe.Silmade sügavustesse asetati tihti teisestest materjalidest silmamunad. Kujud raiuti kivisse.

 

 Preester-kuningas Gudea

MESOPOTAAMIA:

  4000-539 e.Kr. Asus kahe jõe, Tigrise ja Eufrati, vahel. Mesopotaamia tähendab tõlkes kahejõemaad.

Kasutatud materjalid ja huvitavad lingid:

http://kunstiabi.weebly.com/mesopotaamia-kunst.html 
http://www.youtube.com/watch?v=FZDfzArL42I
http://www.slideshare.net/HelenSepp/vana-mesopotaamia-kunst-11485305
http://www.artlex.com/ArtLex/m/mesopotamian.html
http://www.youtube.com/watch?v=wl5kUC2EOug
http://www.youtube.com/watch?v=w8v2vRlLL58

Ürgaja kunst

KUNST:

 Ürgaja kunst tuleneb tolleaegsete inimeste rituaalidest, mille üheks osaks olid koopamaalid. Usuti, et saagi tabamise joonistamine toob saagiõnne.

 Enamasti kujutati suuri jahiloomi, nagu veised, hobused ja ka tänapäevaks väljasurnud mammutid. Enamasti kraabiti loomade piirjooned kaljusse kiviga või siis pehmemale seinale puupulgaga. Värvidest on enamasti kasutatud punast, pruuni ja musta. Pildid näevad väga tõetruud välja. 

 Euroopast on seni leitud umbes sada viiskümmend ürgaegsete loomapiltidega koobast.

 

Lascaux`koopamaal Prantsusmaal

 Altamira koopamaal Hispaanias

  Lisaks maalingutele valmistati ka kivist ja luust loomakujukesi. 

 

Willendorfi Veenus

 Hilisemas kiviajas hakkas levima ornamentika. Ornamendiga kaeti tarbe- ja kultusesemeid. Kaunistuste eesmärgiks oli omistada esemetele või nende kasutajatele teatud omadusi või nende omanikku kaitsta. 

 Pronksiajast on pärit  megaliitilised ehitised.Kuulsaim nendest asub Stonehenge`is Inglismaal.

 

Menhirid Bretagne`i poolsaarel Prantsusmaal

ÜRGAEG ÜLDISET:
 Muinasaja kohta puuduvad kirjapandud teadmised, info pärineb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal.

 Muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. Esiaeg lõppes paiguti erinevalt, mõnel pool (N: Egiptuses ja Hiinas) kohaliku arengu tulemusena, paljudes kohtades aga seoses sattumisega esiajast välja jõudnud ühiskonna mõjupiirkonda (N: Ameerika).

 Muinasaeg jaotatakse kolme perioodi: kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum), pronksiaeg,rauaaeg.

Kasutatud materjalid ja huvitavad lingid:
http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Esiaeg
http://www.youtube.com/watch?v=-6oxmxPKoSE
http://www.youtube.com/watch?v=ibmnm_69SRQ
http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/1esiaja-kunst