Impressionism

Sooviti jäädvustada hetkemuljet ja valgusefekti.

MAALIKUNST:
 Kuna sooviti jäädvustada hetki muutusid maalid visandlikeks, maalitud kiirete pintslitõmmetega. Kasutusele võeti tugevad värvus kontrastid. Ei kasutatud traditsioonilist kompositsiooni, kujutati juhuslikke lõike ümbritsevast.

Eduard Manet "Eine murul"

Claude Monet "Eine roheluses"

Auguste Renoir "Loozh"

Edgar Degas "Täht e. tantsijatar laval"

SKULPTUUR:
 Tegeldi pisiplastikaga. Väljendati inimeste hingeelu ja selle dramaatilisemat poolt.

Edgar Degas "14-aastane tantsija"

Auguste Rodin "Caleis kodanikud"

Auguste Robin "Põrguväravad"

KASUTATUD KIRJANDUS:
 http://kunstiabi.weebly.com/impressionism.html

Romantism

 Iseloomustab idealiseerimine, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Otsiti väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest ideaalidest. Armastati erakordseid olukordi ja fantastilisi kujusid. Teoste ainestik pärines ajaloost. Esiplaanile tõuseb isiku- ja loominguvabadus. Rõhutatakse tundeelu.

ARHITEKTUUR:
 Järgiti mõnd vana stiili ja segati neid. Peamine rõhk on fassaadidel.
 Tööstus arhitektuuris hakati kasutama raudkonstruktsioone.

Londoni parlamendihoone

SKULPTUUR:

 Klassitsismi traditsioonid püsisid kaua. 

Francois Rude "Sõttamineku laul"

MAALIKUNST:

 Maaliti kummalisi fantaasiaid ja stseene kirjandusest. 

William Blake "Muistsed asjad"

William Turner "Temeraire'i viimane sõit"

Caspar David Friedrich "Rändaja udumere kohal"

Francisco Goya "Poisi portree"

 KASUTATUD KIRJANDUS:

http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romantism.htm

http://et.wikipedia.org/wiki/Romantism

Klassitsism

 Levima hakkasid valgustusaja ideed. Hakati väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. See viis Prantsuse Revolutsioonini. Algas linnastumine ja tööstuse areng, eeskujuks sai antiik aeg. Huvi hakati tundma ka renessansi aja arhitektuurist. Kunst muutus avalikuks ja kättesaadavaks.

Arhitektuur:
 Antiigist võeti üle sümmeetria ja harmoonia. Levis sammaste kasutus, eriti peasissekäigu ette ehitatud sammasportikus. Samuti armastati kupleid ja ümarkaart. 

Helsingi Toomkirik

Hulgaliselt rajati võidusambaid ja triumfikaari. 

Tähe võidukaar

Raikküla mõis

SKULPTUUR:
 Materjalidest eelistati marmorit. Inimest kuijutati kas antiigipäraselt riietatuna või alasti. Edasi anti inimkeha harmooniat. Teemaks oli antiikmütoloogia.

Antonio Canova "Kolm graatsiat"

 

Bertel Thorvaldsen "Jason"

MAALIKUNST:
 Üheks jooneks oli baroki- ja rokokoovastasus. Kunst pidi olema õpetliku sisuga ja ülistama voorusi. Kujutati antiikajaloo teemasid seostades neid tolle aegsete sündmustega. Domineeris joonistus. Kadus huvi looduse ja valguse kujutamise vastu. Kompositsioon oli tasakaalukas ja rahulik. 
 19.saj võeti klassis kassitsistlik õpetus  kunstiakadeemiate õppekavadesse see tõttu nimetatakse seda ka akadeemiliseks kunstiks. Töötati välja skeemid inimkeha kujutamiseks. 

Jacques Louis David "Horatiuse vanne"

Jean August Dominique Ingres "Suur Odalisk"

KASUTATUD KIRJANDUS:
 Tiiu Randmann-Mihkla, Klassitsism, http://kunstiabi.weebly.com/klassitsism.html
 Tiiu Randmann-Mihkla, Klassitsism, Arhitektuur http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur.html
 Tiiu Randmann-Mihkla, Klassitsism, Skulptuur http://kunstiabi.weebly.com/skulptuur.html
 Tiiu Randmann-Mihkla, Klassitsism, Maalikunst http://kunstiabi.weebly.com/maalikunst2.html

Barokk

 Tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. Sai alguse 16. saj. Itaalias. 18. sajandi stiil. Levis Euroopa katolikes riikides (Itaalia, Hispaania , Fladria, Lõuna-Saksamaa), Prantsusmaal, Hollandis (realistlikbarokk) ja isegi Ameerikas. Iseloomustab: jõulisus, hoogusus, tunneteküllus, kummalisus, veidrus, külluslik, ebakorrapärane. Levis slogan "elu kui mäng"- inimesed näitlevad igapäev. Selle pärast ka ajastule kui pidude perioodi kuulsus.


ITAALIA:
 Lähtuti antiigi ideest: ideaalsed vormid loodusest. Ovaalne ruum, lainetav fassaad. Ruumid muutusid avaramateks.

Giacomo vignola

Lorenzo Bernini, Rooma Peetri kiriku väljak ja koolkonnaad

Skulptuur oli vaadeldav kõikidest külgedest. Eesmärgiks oli väljendada kirgliku usulist vaimustust.

Lorenzo Bernini "Apollon ja Daphne"

Maale tellisid enamasti paavstid. Teosed olid religioosed või antiikmütoloogilised. Keldriluugivalgus- valgus langeb maalile ühest piirkonnast.

Caravaggio "Poiss puuviljakorviga"

Annibale Carracci, fresko "Bakchose ja Ariadne triumf"

HISPAANIA JA FLANDRIA
 Puuskulptuurid, tihti riietatud (klaasist pisarad, silmad)
 Maalid olid sügavad, tõsised, vaimulikud, mütoloogilised. Populaarsemaks muutus portree.

El Greco "Kristus risti kandmas"

D. Velazquez "Õuedaamid"

Murillo "The Holy Family of the Little"

P. P. Rubens "Ristilt võtmine"

PRANTSUSMAA:
 Parke iseloomustas geomeetrilisus, pügatus ja tehislikus.

Vesailess'i lossi park

 Skulptuuri iseloomustavad dünaamilisus, dekoratiivsus, emotsionaalsus.

Pierre Puget "Milan Krotonist"

Le Nain "Talupoegade eine"

Nicolas Poussin "Püha perekond trepiastmel"

H. Rigaud, Louis XIV portree

KASUTATUD KIRJANDUS:
http://www.slideshare.net/hommik/barokk-itaalias
http://et.wikipedia.org/wiki/Barokk
http://www.slideshare.net/hommik/hispaania-barokk
http://www.slideshare.net/hommik/flandria-barokk
http://www.slideshare.net/hommik/prantsuse-barokk-maalikunst
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/barokk.htm

Rokokoo

  Prantsuse keeles tulenevalt tähendab kivikestest ja merekarpidest tehtud aia kaunistust. Hiilgeajaks 1730-1780. Enim levinud oli Prantsuse õukonnas, levis ka Saksamaal, mujal Euroopas vähem.

ARHITEKTUUR:
 Suunatud interjöörile. Ruumid muutusid väiksemateks ja hubasemateks. Loobuti rasketest sammastest, need asendati kergete poolsammastega. Liistudel olid kullatud ornamendid, tihti taimeornamendid ja kujud inimestest. Kasutati palju peegleid ja kangast. Eelistati heledaid toone.

 Vaba loodust jäljendav Inglise park.

MAALIKUNST:
 Maaliti dekoratiivsel eesmärgil. Kasutati heledaid toone, eriti sinist ja roosat, lisaks õlivärvidele levisid ka pastellid. Enim maalisti salapärase sisuga maastikumaale. Hakkasid välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst, ning rahvalik kunst.

Antoine Watteau

Francuis Boucher

SKULPTUUR:
 Enamasti portselan ja pisiplastika. Tööd muutusid õrnemaks ja ümaramaks. Samuti levis ka aia- ja pargiskulptuur.

Edme Bouchardon

TARBEKUNST:
 Mööbel oli mugav, kerge ja nõtkete vormidega. Populaarseimad olid väikesed, kerged lauad, sohvad ja kõhukad kummutid. Tähtsal kohal olid iluesemed. Moes oli kõik hiinapärane.

  Muutus ka moekunst. Meeste vormid muutusid naiselikumaks, riided puhvimaks. Parukad kaotasid kõrgust ja kanti madalas hobusesabas. Naised muutusid nukulikeks, seelikud olid nii laiad, et uksest sisse sai ainult külg ees, soengud eriti kõrged ja kaunistatud lintide ja sulgedega. Puuderdati hoolikat ja kanti tugeva lõhnalist parfüümi.

KASUTATUD KIRJANDUS:
Rokokoo, http://et.wikipedia.org/wiki/Rokokoo
Rokokookunst, http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rokokoo.htm

Renessanss Saksamaal

 Renessanss Saksamaal tõi kaasa olulisi muudatusi religioonis. Kiriku priiskavasse meelelaadi suhtuti alvustavalt. Martin Luther tõlkis Piibli saksa keelde, sellega kaasnes reformatsioon ja alguse sai luterlik kirik. 

MAALIKUNST:
 Kui Itaalias kujutati inimest rõõmsa ja õilsana siis Saksamaal kujutati tõsise ja pigem süngena.
Mathias Grünewald 
 Keskendus tiibaltarite maalimisele. Elutruu kujutlusviis, erksate värvide kasutus.Tema värvikasutus oli erandlik ja tal ei olnud järgijaid.

 

 

Albrecht Dürer
 Tuntuim saksa renessanslik maalija ja graafik. Kui varem olid saksa kunstnikeks väljaõppinud linnakodanikud, siis tänu Düreri õpingutele välismaal sai tõuke ka saksa kunstiharidus. Lisaks kunsnikule uuris Dürer ka looduse ja inimese anatoomiat.
Tiiu Randmann-Mihkla

Autoportree

Ema potree

KASUTATUD KIRJANDUS:
 Tiiu Randmann-Mihkla, Renessanss Saksamaal, http://kunstiabi.weebly.com/renessanss-saksamaal.html
 Õpitarkvara "Kunstiajaloo portfoolio", Renessanss Saksamaal,  http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/Saksa.html
 Liina Metsküla, Renessanss, http://miksike.ee/docs/referaadid2006/renessanss_2006_liinametskula.htm

Renessanss Madalmaades

MAALIKUNST:
 Loodi igapäevaseid stseene kujutavad tahvelmaale. Kujunes välja peenmaal, detailselt läbi maalitud. Iseloomulikuks sai piinlik täpsus, hiilgav valgusekäsitlus, tavaelu objektides peituv sümboolika. Kasutusele võeti õlivärvid.
Õpitarkvara "Kunstiajaloo portfoolio"
 Jan van Eysc

Kaupmees Arnolfini ja tema naise portree

Hieronymus Boch
Tiiu Randmann-Mihkla

Lõbude aed

SKULPTUUR:
 Valitses gootistiil. Tähtis oli puuplastika, nikerdatud altarid.

KASUTATUD KIRJANDUS:
Õpitarkvara "Kunstiajaloo portfoolio" Renessanss Madalmaadel http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/index.html
Tiiu Randmann-Mihkla, Renessanss Madalmaades, http://kunstiabi.weebly.com/renessanss-madalmaades.html