Impressionism

Sooviti jäädvustada hetkemuljet ja valgusefekti.

MAALIKUNST:
 Kuna sooviti jäädvustada hetki muutusid maalid visandlikeks, maalitud kiirete pintslitõmmetega. Kasutusele võeti tugevad värvus kontrastid. Ei kasutatud traditsioonilist kompositsiooni, kujutati juhuslikke lõike ümbritsevast.

Eduard Manet "Eine murul"

Claude Monet "Eine roheluses"

Auguste Renoir "Loozh"

Edgar Degas "Täht e. tantsijatar laval"

SKULPTUUR:
 Tegeldi pisiplastikaga. Väljendati inimeste hingeelu ja selle dramaatilisemat poolt.

Edgar Degas "14-aastane tantsija"

Auguste Rodin "Caleis kodanikud"

Auguste Robin "Põrguväravad"

KASUTATUD KIRJANDUS:
 http://kunstiabi.weebly.com/impressionism.html

Romantism

 Iseloomustab idealiseerimine, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Otsiti väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest ideaalidest. Armastati erakordseid olukordi ja fantastilisi kujusid. Teoste ainestik pärines ajaloost. Esiplaanile tõuseb isiku- ja loominguvabadus. Rõhutatakse tundeelu.

ARHITEKTUUR:
 Järgiti mõnd vana stiili ja segati neid. Peamine rõhk on fassaadidel.
 Tööstus arhitektuuris hakati kasutama raudkonstruktsioone.

Londoni parlamendihoone

SKULPTUUR:

 Klassitsismi traditsioonid püsisid kaua. 

Francois Rude "Sõttamineku laul"

MAALIKUNST:

 Maaliti kummalisi fantaasiaid ja stseene kirjandusest. 

William Blake "Muistsed asjad"

William Turner "Temeraire'i viimane sõit"

Caspar David Friedrich "Rändaja udumere kohal"

Francisco Goya "Poisi portree"

 KASUTATUD KIRJANDUS:

http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romantism.htm

http://et.wikipedia.org/wiki/Romantism

Klassitsism

 Levima hakkasid valgustusaja ideed. Hakati väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. See viis Prantsuse Revolutsioonini. Algas linnastumine ja tööstuse areng, eeskujuks sai antiik aeg. Huvi hakati tundma ka renessansi aja arhitektuurist. Kunst muutus avalikuks ja kättesaadavaks.

Arhitektuur:
 Antiigist võeti üle sümmeetria ja harmoonia. Levis sammaste kasutus, eriti peasissekäigu ette ehitatud sammasportikus. Samuti armastati kupleid ja ümarkaart. 

Helsingi Toomkirik

Hulgaliselt rajati võidusambaid ja triumfikaari. 

Tähe võidukaar

Raikküla mõis

SKULPTUUR:
 Materjalidest eelistati marmorit. Inimest kuijutati kas antiigipäraselt riietatuna või alasti. Edasi anti inimkeha harmooniat. Teemaks oli antiikmütoloogia.

Antonio Canova "Kolm graatsiat"

 

Bertel Thorvaldsen "Jason"

MAALIKUNST:
 Üheks jooneks oli baroki- ja rokokoovastasus. Kunst pidi olema õpetliku sisuga ja ülistama voorusi. Kujutati antiikajaloo teemasid seostades neid tolle aegsete sündmustega. Domineeris joonistus. Kadus huvi looduse ja valguse kujutamise vastu. Kompositsioon oli tasakaalukas ja rahulik. 
 19.saj võeti klassis kassitsistlik õpetus  kunstiakadeemiate õppekavadesse see tõttu nimetatakse seda ka akadeemiliseks kunstiks. Töötati välja skeemid inimkeha kujutamiseks. 

Jacques Louis David "Horatiuse vanne"

Jean August Dominique Ingres "Suur Odalisk"

KASUTATUD KIRJANDUS:
 Tiiu Randmann-Mihkla, Klassitsism, http://kunstiabi.weebly.com/klassitsism.html
 Tiiu Randmann-Mihkla, Klassitsism, Arhitektuur http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur.html
 Tiiu Randmann-Mihkla, Klassitsism, Skulptuur http://kunstiabi.weebly.com/skulptuur.html
 Tiiu Randmann-Mihkla, Klassitsism, Maalikunst http://kunstiabi.weebly.com/maalikunst2.html