Romaani kunst

 10. saj. pärinevad esimesed feodaalajastu kunstistiilid e romaani kunst. Ristiusu kiriku rikkus võimaldas uute kirikute ehitust. Romaani stiili nimetatakse ka sakraalseks ehk kiriklikuks.
Tiiu Randmann-Mihkla

ARHITEKTUUR:
 Romaani põhitunnuseks on ümarkaar. Ukse ja akna avad on kaarekujulised. Lage katab silindervõlv. Basiilika täiustati tornidega. Kaks torni läänefassadil kummalgi pool portaali ja kolmas piki- põikhoone ristumisi- e. netise kohal. Lisaks lisati basiilikale kooriruum, seega muutus põhiplaan T- kujulisest ladina risti kujuliseks.
 Reliikviate e. pühakute säilmete säilitamiseks ehitati apsiidi taha kabelitepärg, neid hoiti kaunistatud karbikestes. Et inimesed saaksid neid vaadata ehitati ümber apsiidi kooriümbriskäik. Või hoiti reliikviaid koori all keldris e. krüptis.
 Lööve katsid silindervõlvid. või nede ristumisel ristvõlv. Võlvide kandmiseks ehitati sambad ja mitmenurksed tugisambad e. piilerid.
 Mõnikord kaunistati hoone välissein kaartest ja sammastest madala käiguga e. kääbusgalerii.
Tiiu Randmann-Mihkla

Vèzelay katedraal (silindervõlv)

Notre-Dame-la-Grande (tornid)

kääbusgalerii

Basiilika uus põhiplaan

Pisa toomkirik, paremal viltune kellatorn

SKULPTUUR JA SEINAMAAL:
 Kasutati kirikute kaunistamiseks.
 Skulptuuri kasutati enamasti reljeefina, kujutati Piibli sündmusi. Kasutati sümboleid. Reljeefid olid mõeldu kaugelt vaatamiseks e. polnud väga detailsed. Reljeefe nimetati ka "vaeste Piibliks". Inimeste kujutamises ei olnud tähtis loomutruu jäljendamine vaid sündmuste ja elamuste edasi andmine.

Peaukse reljeef

Inim reljeef

 Maalide eesmärk oli sama mis reljeefidel. Inimesi kujutati tõsistena ja ilma varjudeta.

 Aknaid kaunistati vitraažiga- klaasitükkiest tinaraamistusega pildid. Kujutati samuti Piibli tseene.
Tiiu Randmann-Mihkla

KASUTATUD KIRJANDUS:
 Tiiu Randmann-Mihkla, Keskaja kunst. http://kunstiabi.weebly.com/romaani-kunst.html
 Tiiu Randmann-Mihkla, Romaani kunst. Arhitektuur. http://kunstiabi.weebly.com/romaani-kunst-arhitektuur.html
 Tiiu Randmann-Mihkla, Romaani kunst. Skulptuur ja maalikunst. http://kunstiabi.weebly.com/skulptuur-ja-maalikunst.html

Merovingide ja karolingide kunst

 Rooma vallutati germaani hõimude poolt. Linnad laastati ja peale tungisid uued, sõjakamad hõimud. Tugevaimaks oli Frangi riik. Sealne kunst jaotatakse kaheks: mervingide e. rahvaste rändamis aegne kunst (5-8 saj.). Ja Eelromaani e. karolingide kunst (8-10 saj.).
Marju Liidja, 2005

MEROVINGIDE AEGNE KUNST:
 Tähtasaim oli rahvalooming ja kunstkäsitöö. Juhtivaks kunstiliigiks oli tarbekunst. Esemed kaunistati värviliste põimlevate ornamentidega.
Marju Liidja, 2005

skulptuurkaunistus Unesi püstpalkkirikus

sõlg Sutton hoo laevalt

Osebergi laev, (vikingite ornamentika)

Signatuna puidust nõud

Kloostrites tegeldi raamatukunstiga. Raamatu kirjutati käsitsi ja ilustreeriti initsiaalidega.
Marju Liidja, 2005

Book of Kells (chi-rho kristlaste monogramm)

Book of Durrow

lehekülg Lindisfarne pühakirjast

KAROLINGIDE KUNST:
 Karl Suur võimulolekul sai Frangi riigist suurriik. 
 Kujutavkunst muutub looduslähedasemaks, looma asemel kujutatakse üha rohkem inimest.
Marju Liidja, 2005

Karl Suur

 Uuesti sünnib kiviarhitektuur. Järgitakse antiikseid eeskujusid.
Marju Liidja, 2005

Aacheni lossikabel

Borgundi püstpalkkirik

  Edasi areneb raamatukunst.
Marju Liidja, 2005

Book of kells Jeesus

Lindau evangeelium

Lorchi evangeeliumi kaas (Kristus inglite keskel)

Amrosiuse altari detail

Muiredachi rist (keltidele omane rõngasrist)

KASUTATUD KIRJANDUS:
 Marju Liidja, 2005, Merovingide ja karolingide kunst e. varakeskaegne kunst http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf

Vana-Vene kunst

 Algas 10. saj lõpul kui Kiievi vürst abiellus Bütsantsi printsessiga. Selle tõttu on Vana-Vene kunst tihedalt seotud Bütsantsi kunstiga. Koos ristiusuga võeti üle ka kirikute ehituskunst ja ikoonid. Venemaale tulnud Kreeka kuntsnikud sidusid kohaliku rahvakunsti Bütsantsi kunstiga. Ajapikku sulandus Vene kunsti Itaalia mõjutused.
Kaja Russ 2010 

ARHITEKTUUR:

Sibulkuppel

Sofia katedraal Kiievis

Novgorodi Sofia katedraal

Prokrovi kirik

Telgitaolise katusega puukirik

Kiži puukirikukompleks

Vassili Blažennõi kirik

 Vene kirikud olid omapärase ehitusega, eemaldudes tavapärase basiilika reeglidest. Kiriku sisemikud kaeti külluslikult skulptuurkaunistustega- pühakud, loomad, ornamendid.Skulptuurid sarnanesid keskaeksetele Lääne-Euroopa ja Vana-Armeenia kunstiga. 
 Marju Liidja 2005

Moskva Kremli müür

MAALIKUNST:
 Maal oli rõõmsameelsem kui Büstantsi maal, kuid jätkus ikoonide maalimine. Kasutati punakuldseid toone. Ikoone kasutati jutustavalt.
Kaja Russ, 2010

Apostel Pavel

Neitsi Maarja

Ikonostaas- ikoonidest koosnev pildisein, paigaldati altariruumi ette

 

 

KASUTATU KIRJANDUS:
Kaja Russ, 2010, Vanavene kunst http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/10-vanavene-kunst
Marju Liidja, 2005, Vanavene kunst 9-17. saj. http://web.zone.ee/marjukodukas4/Vanavenekunst.pdf